Neuroloogia
Neuroloogia õppepäev toimus 23.jaanuaril, mida viis läbi professor Pille Taba. Õppepäev algas loenguga, kus Pille tegi sissejuhatuse neuroloogiasse ning rääkis mitmetest sündroomidest. Päeva teises pooles näitas ta meile närvikliiniku osakonda.
Sissejuhatuses kordasime üle närvisüsteemi ehituse ning peale seda rääkis ta närvisüsteemi arengust ja arenguhäiretest. Arenguhäireid nimetatakse düsontogeneesiks. Nende põhjused on geneetilised tegurid, loote nakkused ning fütotoksilised tegurid. Üheks arenguhäireks on neuraaltoru defektid ehk düsrafism ehk vesipäisus. Sellega kaasnevad peaaju song ning seljaaju song. Järgmisena rääkisime närvisüsteemi ehitusest - suurajust, ajukoore funktsioonidest, ekstrapüramidaalsüsteemist jne. Jutuks tuli ka aju plastilisusest ja adapteerimisvõimest. Adapteerimisvõime ja plastilisus on kõige efektiivsem arenevas ajus.
Lisaks sellele andis Pille ülevaate neuroogilise haige uurimise põhiprintsiipidest. Need jagunevad toopiliseks ja nosoloogiliseks diagnoosiks. Esimene keskendub kahjustuse asukohale - kesknärvisüsteemis, perifeerses närvisüsteemis ning kas see on ühe- või mitmekoldeline kahjustus. Teine keskendub haiguse leidmisele. Edasi tutvustas ta meile visualiseerimismeetodeid ning neurofüsioloogilisi meetodeid, millest üks oli EEG - elektroentsefalograafia (ajukoore bioelektrilise aktiivsuse registreerimine). Loengu lõpus näitas ta meile erinevaid röntgenpilte kaelalülide traumadest ajukasvajateni ning videosid enda patsientidest, kes põdesid erinevaid haiguseid ning näitas ka nende taastumist.
Sissejuhatuses kordasime üle närvisüsteemi ehituse ning peale seda rääkis ta närvisüsteemi arengust ja arenguhäiretest. Arenguhäireid nimetatakse düsontogeneesiks. Nende põhjused on geneetilised tegurid, loote nakkused ning fütotoksilised tegurid. Üheks arenguhäireks on neuraaltoru defektid ehk düsrafism ehk vesipäisus. Sellega kaasnevad peaaju song ning seljaaju song. Järgmisena rääkisime närvisüsteemi ehitusest - suurajust, ajukoore funktsioonidest, ekstrapüramidaalsüsteemist jne. Jutuks tuli ka aju plastilisusest ja adapteerimisvõimest. Adapteerimisvõime ja plastilisus on kõige efektiivsem arenevas ajus.
Lisaks sellele andis Pille ülevaate neuroogilise haige uurimise põhiprintsiipidest. Need jagunevad toopiliseks ja nosoloogiliseks diagnoosiks. Esimene keskendub kahjustuse asukohale - kesknärvisüsteemis, perifeerses närvisüsteemis ning kas see on ühe- või mitmekoldeline kahjustus. Teine keskendub haiguse leidmisele. Edasi tutvustas ta meile visualiseerimismeetodeid ning neurofüsioloogilisi meetodeid, millest üks oli EEG - elektroentsefalograafia (ajukoore bioelektrilise aktiivsuse registreerimine). Loengu lõpus näitas ta meile erinevaid röntgenpilte kaelalülide traumadest ajukasvajateni ning videosid enda patsientidest, kes põdesid erinevaid haiguseid ning näitas ka nende taastumist.
https://c.pxhere.com/photos/90/ed/brain_mind_psychology_idea_hearts_love_drawing_split_personality-1370218.jpg!d
Ringkäigul käisime palatis, kus saime näha patsiente ja nende elutingimusi. Käisime ka röntgeniruumides, kus parajasti olid patsiendid sees ja vaatasime ka ruumi, kus toimub taastusravi.
Arvan, et see õppepäev andis väga põhjaliku ülevaate neuroloogiast ning mulle meeldis see päev väga. Õppejõud oli väga pädev oma alal ning oskas meie igale küsimusele vastata ja lisaks sellele julgustas meid küsimusi küsima. Ta oskas ka enda loengu huvitavaks teha näidates erinevaid sündroome ja õppepäeval ei olnud ühtegi minutit, kus oleks igav hakanud.
Mõisted:
reetina - silma võrkkest
21. kromosoomi trisoomia - Downi tõbi
oktsipitaal - kuklasagar
Kommentaarid
Postita kommentaar