Kardioloogia TÜ kliinikumis
21.novembril toimus meil kardioloogia õppepäev Tartu Ülikooli Kliiikumis. Päeva viis läbi dr Kristina Lotamõis. Kardioloogia on südamehaigusi käsitlev meditsiini haru.
Esimese osa rääkis õppejõud üldiselt kardioloogiast - millega see tegeleb/mida uurib. Slaididel tõi välja palju jooniseid, mis aitasid ta juttu jälgida.
Teises osas läksime intensiivraviosakonda ning dr Lotamõis tutvustas erinevaid masinaid ning rääkis ka patsientidest. Üheks seadmeks, mida ta näitas, oli südamemassaažiaparaat, mis teeb inimese asemel abivajajale südamemassaži. Positiivseid külgi oli sellel masinal kindlasti rohkem kui negatiivseid. Massaaž on masinaga efektiivsem, sest pole muret, et jõud saab otsa ning amplituud on alati samasugune.
Negatiivseks küljeks toodi välja see, et masina vahele mahuvad ainult kindla kehakaaluga inimesed ning ülekaalulistele tuleb siiski teha ise südamemassaaži. Õppejõud näitas meile ka abikutsel vajaminevat varustust ning nentis juurde, et varustus on kaalult raske ning alati oleks vaja meesterahva abikätt.
Patsientidest rääkides näidati nende haiguslugu/protokolle, kuhu peab kirja panema teatud aja tagant mõõdetud kehatemperatuur ning ravimite kogused.
(Meul, 2008, https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9c/CoeurHumain.svg)
Esimese osa rääkis õppejõud üldiselt kardioloogiast - millega see tegeleb/mida uurib. Slaididel tõi välja palju jooniseid, mis aitasid ta juttu jälgida.
Teises osas läksime intensiivraviosakonda ning dr Lotamõis tutvustas erinevaid masinaid ning rääkis ka patsientidest. Üheks seadmeks, mida ta näitas, oli südamemassaažiaparaat, mis teeb inimese asemel abivajajale südamemassaži. Positiivseid külgi oli sellel masinal kindlasti rohkem kui negatiivseid. Massaaž on masinaga efektiivsem, sest pole muret, et jõud saab otsa ning amplituud on alati samasugune.
Negatiivseks küljeks toodi välja see, et masina vahele mahuvad ainult kindla kehakaaluga inimesed ning ülekaalulistele tuleb siiski teha ise südamemassaaži. Õppejõud näitas meile ka abikutsel vajaminevat varustust ning nentis juurde, et varustus on kaalult raske ning alati oleks vaja meesterahva abikätt.
Patsientidest rääkides näidati nende haiguslugu/protokolle, kuhu peab kirja panema teatud aja tagant mõõdetud kehatemperatuur ning ravimite kogused.
(first aid, https://pixabay.com/en/first-aid-kit-first-aid-kit-medical-908591/)
Õppekäigul saime minna vaatama ka operatsiooni, kus patsiendil tehti veresoont kitsamaks võrgust silindri abil. Operatsiooni oli küll juba lõppemas, kuid selle eest said kõik vähemalt korrakski näha operatsioonilaual toimuvat.
Mulle väga meeldis see loeng, sest õppejõud suutis teha igasuguse informatsiooni huvitavaks, kohati rohkem ja vähem. Improviseerides sai ta meid ka operatsiooni vaatama viia. Peale seda õppepäeva tean nüüd rohkem intensiivraviosakonnas toimuvast ning sain hea ülevaate sealsete patsientide hooldamisest. Väga huvitav oli jutt elustamisest ja et tegelikult tänaval elustatud inimestest taastub/jääb ellu üsna vähe hulk.
Teadmised, mis olid varem olemas, olid vereringe ehitusest ning ka veresoonkonnahaigustest hoidumisest, kuid väga palju oli võõrast juttu, mille pidi jooksvalt kokku ühendama.
Teemaga seotud mõisted:
Hüpertensioon - püsiv normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk
Näiteid uuringute võimalusest:
Koronaarangiograafia - südame pärgarterite uuring
(Todt T, Maret E, Alfredsson J, Janzon M, Engvall J, Swahn E, 2012, https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/0/06/Coronary_angiography_of_a_STEMI_patient_with_partial_occlusion_of_left_circumflex_coronary_artery%2C_after_being_treated_with_percoutaneous_coronary_intervention.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar